Külm radiaator keset talve ei tähenda alati, et küte on katki. Väga sageli on radiaatori ülaossa kogunenud õhk, mis ei lase sooja vett sinna. Teine levinud põhjus on termostaatventiil, mis on suvel kinni jäänud ja ei avane enam. Allpool selgitame, kuidas õhutamine käib, kuidas aru saada, et viga on termostaadis, ja millal on vaja korteriühistuga püstiku sulgemine kokku leppida.
Kust õhk radiaatorisse tuleb
Õhk satub küttesüsteemi, kui süsteem suvel tühjendatakse ja uuesti täidetakse, kui kuskil tehakse remonti või kui vette lahustunud õhk eraldub kuumenemisel. Õhk tõuseb kõige kõrgemasse kohta, ehk radiaatori ülaossa ja ülemistel korrustel püstiku otsa.
- Kütteperioodi algus pärast süsteemi täitmist.
- Remonditööd teises korteris samal püstikul.
- Ülemised korrused, kuhu õhk koguneb.
- Vanad süsteemid ilma automaatsete õhutiteta.
Paneelmaja viimasel korrusel on radiaatorid kõige sagedamini õhus. Kui sama mure kordub igal aastal, võib õhutamise asemel olla õigem paigaldada automaatne õhuti, mis laseb õhu välja ise.
Kuidas õhutamine käib
Õhutusventiil ehk Majevski kraan on radiaatori ülemises nurgas. Keerame seda võtme või kruvikeerajaga aeglaselt lahti, õhk tuleb susisedes välja ja selle järel vesi. Kui vesi tuleb ühtlaselt ja ilma mullideta, sulgeme ventiili.
- Kontrollime, et küte töötab ja vesi ringleb.
- Eramus alustame alumiselt korruselt ja liigume üles.
- Kogume vee anumasse ja kaitseme põrandat.
- Pärast õhutamist vaatame, et radiaator soojeneb ühtlaselt.
Kui radiaatoreid on mitu, õhutame kõik ühe väljakutsega. Kui ventiil on mööbli või kardina taga, tõsta need enne meistri tulekut eemale.
Kinni jäänud õhutusventiil
Vanades majades on õhutusventiil sageli mitme värvikihi all või roostes. Kui seda jõuga keerata, võib ventiil murduda ja radiaatorist hakkab vett tulema. Seepärast hindame enne, kas ventiili saab avada või tuleb see vahetada.
- Ventiil ei keeru ka sobiva võtmega.
- Ventiil tilgub ka kinni keeratult.
- Ventiili keere on kulunud.
- Ventiil puudub või on kinni värvitud.
Õhutusventiili vahetuseks tuleb radiaator tavaliselt sulgeda ja osaliselt tühjendada. Kui radiaatoril pole sulgeventiile, on vaja püstiku sulgemist ja see lepitakse kokku korteriühistuga.
Termostaatpea ja termostaatventiil
Termostaatpea on radiaatori küljel olev numbritega nupp. Selle all on ventiil, mille tihvt liigub sisse ja välja ning reguleerib veevoolu. Suvel, kui pea on kaua ühes asendis, jääb tihvt sageli kinni ja radiaator ei soojene ka siis, kui nupp on maksimumi peal.
- Pea maha, tihvt liigutatakse käsitsi lahti.
- Rikkis termostaatpea vahetus ilma vett sulgemata.
- Kinni kiilunud ventiili vahetus koos püstiku sulgemisega.
- Uue pea seadistus ja kontroll.
Termostaatpea vahetus on lihtne töö, sest vett ei ole vaja sulgeda. Termostaatventiili korpuse vahetus on suurem töö: püstik tuleb sulgeda ja tühjendada ning hiljem süsteem uuesti täita ja õhutada.
Korteriühistu ja piirkond
Kortermajas kuulub püstik maja ühisesse küttesüsteemi. Kui töö nõuab püstiku sulgemist, lepime aja kokku korteriühistu või haldusfirmaga ja naabritele antakse teada. Ilma selleta ventiili korpust ei vahetata.
- Küsi ühistult, kes püstiku sulgeb ja millal.
- Teavita naabreid, kelle radiaatorid on samal püstikul.
- Tee foto ventiilist ja termostaatpeast.
- Kirjuta üles ventiili tootja, kui see on näha.
Radiaatorite õhutamist ja termostaatide vahetust teeme kõigis Tallinna linnaosades, Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel, Kesklinnas ja Nõmmel, ning Harjumaal. Väljaspool Tallinna üle 20 km lisandub väljakutse hinnale +1 €/km, hind kokkuleppel. Kohaletuleku aja lepime kokku telefonis.
