Metalltrepp seisab õues kümneid aastaid ja seda kasutatakse iga päev. Kui astmed on eri kõrgusega, komistab sellel ka see, kes käib seal iga päev. Kui kate on õhuke, hakkab trepp keevisõmblustest roostetama. Seepärast algab trepp mõõtmisest ja joonisest: astme kõrgus, sügavus ja astmete arv arvutatakse tegeliku kõrguse järgi enne, kui midagi lõigatakse.
Astme kõrgus ja sügavus
Kõrgus põrandast põrandani jagatakse võrdseteks astmeteks. Kõik astmed peavad olema ühekõrgused, sest jalg harjub esimeste astmetega ja eeldab sama mõõtu kuni lõpuni. Astme kõrguse ja sügavuse suhte kontrollimiseks kasutatakse sammuvalemit: kaks astme kõrgust pluss üks astme sügavus annab tavalise sammu pikkuse, umbes 60–65 cm.
- Mõõdame kõrguse valmis põrandast valmis põrandani, mitte betoonist betoonini.
- Arvestame ülemise ja alumise pinna viimistlust, kui see on veel tegemata.
- Kontrollime pearuumi, et pikk inimene ei lööks pead vastu lage või ülemist plaati.
- Märgime joonisele, kus on made ja kuhu avaneb uks.
Joonise saad enne valmistamist kätte. Kui astmeid on vaja rohkem või trepp ei mahu ruumi, on seda odav muuta paberil ja kallis muuta valmis karkassil.
Välistrepp: rest, tsink ja vundament
Välistrepi suurim vaenlane on vesi. Restastmed lasevad vee ja lume läbi ning talvel ei jää astmele jääkooriku. Karkass kuumtsingitakse, sest tsink katab ka toru sisekülje ja keevisõmblused, kuhu pintsliga ei ulatu. Kui soovid värvi, läheb pulbervärv tsingi peale.
Trepi alumine ots toetub vundamendile või betoonplaadile, mitte murule ega kruusale. Kortermaja välistrepi puhul küsime enne tööd, kas ühistu on otsuse teinud ja kas trepi kohta on projekt. Kui projekt on olemas, teeme trepi selle järgi.
Keerdtrepp: kui ruumi on vähe
Keerdtrepp keerab ümber keskposti ja võtab põrandal vähe ruumi. Selle eest on astme sisekülg kitsas ja suure eseme tassimine on raskem. Mida väiksem on trepi läbimõõt, seda järsem ja kitsam on käiguosa. Mõõtmisel joonistame ava sisse ja näitame, kui lai jääb käiguosa ja kuhu jääb pearuum.
Keerdtrepi välisküljele tuleb piire ja käsipuu. Keskpost kinnitatakse põranda ja ülemise lae või plaadi külge, et trepp ei kõiguks.
Käsipuu ja piire trepil
Korterelamute ja avalike hoonete treppidele kehtib taristuministri määrus «Nõuded ehitise ligipääsetavusele». Selle § 11 järgi on käsipuu trepi mõlemal küljel 900 mm kõrgusel astme esiservast ja seinast vähemalt 45 mm kaugusel, korterelamus lisaks teine käsipuu 600–700 mm kõrgusel. Lahtisel küljel on kukkumist tõkestav piire, mille vertikaalsete pulkade vahe võib olla kuni 110 mm.
Metallpiirded ja käsipuud →
Korteri sees oleva trepi kohta see paragrahv ei kehti ning eramu (alla kolme korteriga elamu) ei kuulu määruse kohaldamisalasse. Ka siis soovitame käsipuud kogu trepi pikkuses.
Muud keevitustööd
Trepi karkassi, astmekandurid ja kinnitusplaadid keevitame samas töökojas, kus valmivad piirded, väravaraamid ja muud metallkonstruktsioonid.
Keevitustööd Tallinnas ja Harjumaal →
Aed ja väravad samale kinnistule
Kui koos trepiga on vaja ka piirdeaeda või väravat, vaata piirdeaedade lehte.
Piirdeaedade ja väravate paigaldus →
Ülevaatuse ja väljakutse tingimused
Ülevaatus ja mõõtmine Tallinnas E–R 07:00–17:00 maksab alates 35 €. Õhtused, nädalavahetuse ja Tallinnast väljapoole jäävad tasud on hinnakirjas.
Hinnakiri ja tingimused →