Oktoobris paigaldas meie brigaad Nõmmel 1990. aastate eramajja 118 m² vesi-põrandakütte. Kütteallikas oli õhk-vesi soojuspump, põrand pinnasel ja isolatsiooni jaoks oli ruumi küllalt. Tulemus: 10 ringi, PE-RT 16×2 toru hapnikutõkkega, kollektor vooluhulgamõõturitega ja pealevool 35 °C. Samal nädalal helistas meile Lasnamäe 1980. aastate paneelmaja elanik sama sooviga. Talle ütlesime ausalt, et ilma korteriühistu kirjaliku loata ja projektita me tema korteris kaugküttepüstikuga põrandakütet ei ühenda.
Lühike vastus: vesi-põrandaküte sobib kõige paremini eramajja ja ridaelamusse, kus kütteallikas on soojuspump või gaasikatel ning põrandal on 80–120 mm vaba kõrgust. Toruks vali PEX-a, PEX-Al-PEX või PE-RT läbimõõduga 16 või 17 mm, alati EVOH hapnikutõkkega. Üks ring on kuni 80–100 m pikk ja kollektor valitakse ringide arvu järgi. Paneelkorteris otsustavad ühistu ja projekt, mitte paigaldaja.
Meie 13 aasta jooksul Tallinnas ja Harjumaal oleme lõpetanud üle 500 projekti, nende seas kümneid põrandakütteid. Kui sul on lisaks kollektori ühendamisele vaja ka veevarustuse või vannitoa torutöid, vaata meie torumehe teenused Tallinnas.
Vesi-põrandaküte paigaldus Tallinnas: millal see sobib ja millal mitte
Konkurentide lehtedelt on raske leida vastust küsimusele, millal vesipõrandaküte ei sobi. Meie ütleme selle otse, sest vale otsus maksab hiljem rohkem kui ükski toru.
Eramaja, ridaelamu või korter: kolm erinevat olukorda
Nõmme ja Pirita uutes eramajades on vesipõrandaküte tavaline lahendus: põrand pinnasel, 150–200 mm EPS-i ja peale tasanduskiht. Haabersti ja Peetri ridaelamutes on olukord sarnane, kui igal boksil on oma kütteallikas.
Korteris on asi keerulisem. Mustamäe ja Lasnamäe paneelmajades on kaugküte ühetorusüsteem: vesi läbib samal püstikul järjest kõiki kortereid. Kui keegi ühendab sinna põrandakütte ilma projekti ja ühistu loata, rikub see kogu maja hüdraulilise tasakaalu ning ülemiste korruste radiaatorid jäävad jahedaks. Seepärast me sellist ühendust ilma paberiteta ei tee.
Kütteallikas: soojuspump, gaasikatel või kaugküte
Põrandaküte töötab pealevoolul 35–45 °C. Soojuspumba COP on sellel temperatuuril märgatavalt kõrgem kui radiaatorite 55–70 °C juures, seega kulub sama soojuse jaoks vähem elektrit. Gaasikatel sobib samuti, kuid siis on vaja segamissõlme, sest katel annab kuumemat vett, kui põrand taluda tohib. Kaugkütte puhul kehtivad võrguettevõtja tingimused, millest räägime seaduste osas.
Põranda kõrgus ja kandevõime
Märg paigaldus vajab EVS-EN 1264 soovituse järgi vähemalt 45 mm tasanduskihti toru pealt, koos isolatsiooniga kokku 80–120 mm. Vanas korteris tähendab see uste lühendamist ja lävede tõstmist.
Kalamaja ja Kassisaare puitmajades on puitvahelagi tihti liiga nõrk 100+ kg/m² tasanduskihi jaoks. Seal paigaldame kuiva süsteemi soojusjaotusplaatidega, mille kogukõrgus on 25–40 mm. Alumiiniumist jaotusplaate nägime novembris Bauhofis umbes 3–4 € tükk ja 15 m² toa jaoks läheb neid ligikaudu 40–50. Selle summa maksab klient poele.
Milline PEX-toru valida: PEX-a, PEX-Al-PEX või PE-RT?
Kõik kolm torutüüpi sobivad eluruumi põrandakütteks. Valik sõltub ruumi kujust ja sellest, kas paigaldus on märg või kuiv.
PEX-a on peroksiidmeetodil ristseotud polüetüleen. See on kõige painduvam toru ja talub ka külmalt painutamist. Kui Pirita maja elutoas on erker ja ümarad seinad, valime PEX-a.
PEX-Al-PEX on alumiiniumkihiga mitmekihiline toru. Painutatud kuju jääb paigale ja soojuspaisumine on väike. Kuival paigaldusel Kalamaja puitmajas ning seinte ääres on see kõige mugavam.
PE-RT on soodsam ja sobib hästi kuni 60 °C süsteemi. Põrandaküttes, kus pealevool on 35–45 °C, on see täiesti piisav. Nõmme objektil kasutasime just seda.
Orientiiriks poehinnad, mida nägime novembris: PE-RT 16×2 EVOH 200 m rull K-Rautas umbes 150 €, PEX-a 17×2 sama pikkusega rull Bauhofis umbes 280 €. Hinnad muutuvad, seega kontrolli enne ostu.

Hapnikutõke (EVOH) on kohustuslik
Igal torul peab olema hapnikutõke (EVOH, DIN 4726). Ilma selleta tungib hapnik läbi toruseina vette, katla soojusvaheti korrodeerub ja süsteemi tekib muda. Mullu Mustamäel ühes 2000. aastate alguse ridaelamus pesime süsteemi, kus oli kasutatud tõketa toru. Kollektori filtrist tuli välja must muda ja katel tuli välja vahetada.
Toru läbimõõt: 16 mm või 17 mm
Eluruumis kasutatakse tavaliselt 16×2 mm või 17×2 mm toru. Vahe on väike, oluline on, et kogu süsteemis oleks üks mõõt ja liitmikud sobiksid just selle tootja toruga. Torusamm on elutoas 150–200 mm, vannitoas ja akna ääres 100 mm, sest seal on soojakadu suurem.
Ringi maksimaalne pikkus
Ühe ringi pikkus on kuni 80–100 m. Pikemal ringil kasvab rõhukadu ja põrand jääb ebaühtlaselt soojaks. 15 m² tuba 150 mm sammuga tähendab koos ühendustorudega umbes 100 m toru, seega jagame suurema elutoa kaheks ringiks.
Materjali ostab klient või ostame selle poest kliendi arvel. Enne ostu anname täpse toru meetrite arvu iga ringi kohta, et rulli jääk oleks võimalikult väike.
Kollektor ja segamissõlm: kuidas valida ringide arvu järgi
Kollektor on süsteemi süda: siit saab iga ring oma vooluhulga ja iga ruum oma temperatuuri.
Mitu ringi ühele kollektorile
Tüüpilises 120 m² eramajas on 8–12 ringi, kolmetoalises korteris 4–6 ringi. Septembris paigaldas Andres meie brigaadist Haaberstis 9-ringilise süsteemi ja jättis kollektorile ühe varuringi, sest pererahvas plaanib keldrisse saunaeesruumi. Roostevabast terasest 8-ringilist kollektorit vooluhulgamõõturitega nägime novembris Espakis umbes 230 € eest; selle summa maksab klient poele.

Vooluhulgamõõturid ja ringide tasakaalustamine
Kollektoril peavad olema iga ringi vooluhulgamõõturid (l/min) ja tagasivoolul kohad ajamitele. Ilma nendeta ei saa ringe tasakaalustada: lühike vannitoa ring võtab kogu vee endale ja pikk elutoa ring jääb jahedaks.
Kui katel annab üle 50 °C, on segamissõlm koos tsirkulatsioonipumbaga kohustuslik. Soojuspumbaga süsteemis on see tavaliselt vajalik ainult siis, kui samas süsteemis on ka radiaatorid. Paljudes Nõmme ja Kristiine vanemates majades on alumisel korrusel põrandaküte ja teisel korrusel radiaatorid. Siis vaatame üle ka radiaatorite poole; selle kohta loe meie lehelt radiaatorite hooldus ja vahetus.
Kollektorikapi asukoht
Kollektorikapp paigaldatakse maja keskele, et ringide pikkused oleksid sarnased. Kapi alumine serv peab olema põrandast vähemalt 30 cm kõrgusel, et toru painderaadius jääks lubatud piiridesse.
Ruumitermostaadid ja ajamid ühendatakse juhtmooduliga. Iga ruum saab eraldi temperatuuri: vannituba sageli 24–26 °C, magamistuba 19–20 °C.
Paigaldus samm-sammult: aluspinnast survetestini
Nii teeb meie brigaad vesi-põrandakütte paigalduse eramajas. Korteris on sammud samad, ainult kihid on õhemad.
Aluspinna ettevalmistus ja isolatsioon
Aluspinna lubatud ebatasasus on kuni 5 mm 2 m kohta. Põrandas pinnasel on EPS isolatsioon 100–200 mm, vahelael 30–50 mm. EPS 100 plaati 50 mm nägime novembris Bauhofis umbes 5 € ruutmeetri kohta. Pirita uusehituses panime kaks kihti nihkes, et vuugid ei jääks kohakuti.
Toru kinnitamine ja servaisolatsioon
Seinte äärde pannakse servaisolatsioon (paisumisriba) 8–10 mm. Ilma selleta tekivad tasanduskihti praod, sest kuumenev betoon paisub. Toru kinnitatakse klambritega iga 50–70 cm järel ja kurvides tihedamalt.
Survetest enne valu
Survetest tehakse enne valu: 6 bar vähemalt 24 tundi (EVS-EN 1264-4). Andres paneb igale objektile manomeetri, teeb pildi algnäidust ja 24 tunni pärast uue pildi. Valu ajal hoitakse süsteem rõhu all, et võimalik leke oleks kohe näha.

Tasanduskihi kuivamine ja esimene küte
Tsement-liivtasanduse kuivamise rusikareegel on umbes 1 nädal 1 cm kohta kuni 4 cm, edasi kauem. Esimest kütmist alustatakse 21–28 päeva pärast, 25 °C juures, ja temperatuuri tõstetakse 5 °C kaupa päevas.
Tööde kestus 100 m² eramajas: toru ja kollektori paigaldus 2–3 tööpäeva, kuiva paigalduse korral korteris 1–2 päeva. Töö hind kokkuleppel pärast ülevaatust objektil. Kui samal ajal käib vannitoa remont või uute veetorude vedamine, teeme selle koos; vaata torumehe teenused Tallinnas.
Seadused ja load: mida Tallinnas enne paigaldust kontrollida
Me palume need paberid enne tööd laual näha. See säästab klienti tülist naabrite ja kindlustusega.
Korteriühistu nõusolek
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) järgi on küttepüstik ühisomand. Igasugune ühendus selle külge vajab korteriühistu juhatuse kirjalikku nõusolekut. Lasnamäe 1980. aastate paneelmajades nõuab ühistu tavaliselt ka projekti ja hiljem tasakaalustamise protokolli.
Ehitusseadustik ja kasutusluba
Ehitusseadustiku (EhS) lisa 1 järgi ei vaja korterisisene elektri- või vesipõrandaküte eraldi ehitusluba, kui hoone tehnosüsteemi ei muudeta. Muudatuse korral on vaja ehitusprojekti. Uues eramajas kantakse küttesüsteem ehitisregistrisse (EHR) kasutusloa taotlemisel. Paigaldusjoonis ja survetesti protokoll tasub alles hoida; meie anname need kliendile pärast tööd kaasa.
Kaugkütte võrguettevõtja tingimused
Tallinna kaugküttevõrguga (Utilitas) ühendatud majas kehtivad võrguettevõtja tehnilised tingimused tagasivoolu temperatuurile. Vannitoas peab põrandaküte koos hüdroisolatsiooniga vastama märgruumide standardile EVS 921. Märgruumi hüdroisolatsiooni komplekti nägime K-Rautas umbes 70 € eest 6–8 m² vannitoa jaoks.
Hooldus ja probleemid: kui põrand ei soojene või süsteem lekib
Korralikult paigaldatud põrandaküte vajab vähe tähelepanu, kuid kolm olukorda tulevad meie kõnedes ikka ja jälle ette.
Õhk süsteemis ja ebaühtlane soojus
Kui ainult osa põrandast on soe, on põhjus tavaliselt ringis olev õhk või tasakaalustamata vooluhulgad. Kontrolli kollektori vooluhulgamõõtureid: kui ühe ringi näit on null, on seal õhk või ajam ei avane. Mustamäe ridaelamus leidsime möödunud talvel, et magamistoa ajam oli juhtmooduliga valesti ühendatud.
Survelangus ja lekke peatamine
Kui süsteemi rõhk langeb alla 1 bar, sulge kollektori ventiilid ja kutsu avariibrigaad. Esimene samm on lekke peatamine, seejärel otsitakse lekkekoht termokaameraga, ilma kogu põrandat lammutamata. Kiire abi saad meie lehelt küttesüsteemi avariitööd Tallinnas.
Süsteemi pesu iga 5–7 aasta järel
Hapnikutõketa vanades süsteemides koguneb muda. Pesu iga 5–7 aasta järel hoiab vooluhulgad ühtlased. Fernox F3 puhastusvahendit nägime K-Rautas umbes 25 € eest. Kui põrandakütet kombineeritakse olemasolevate radiaatoritega, peab ka radiaatorite pool olema hooldatud ja tasakaalus, muidu kannatab kogu süsteem.
Vastused küsimustele, mida meilt iga päev küsitakse
-
Kui palju maksab vesi-põrandakütte paigaldus Tallinnas?
Hind sõltub põranda pindalast, ringide arvust, sellest, kas paigaldus on märg või kuiv, ning kütteallikast. Paigaldusele lisanduvad isolatsioon, toru, kollektor ja tasanduskiht. Materjali ostab klient või ostame selle poest kliendi arvel, seega maksad materjali eest täpselt poe hinda, näiteks Bauhofi või K-Rauta hinnakirja järgi. Meie töö hind lepitakse kokku pärast ülevaatust objektil, kui on teada aluspinna seisukord, põranda kõrgus ja kollektori asukoht. Väljakutse Tallinnas tööpäeviti 07:00–17:00 on alates 35 €, hind kokkuleppel.
-
Milline toru on vesipõrandakütte jaoks parim?
Eluruumis sobivad PEX-a, PEX-Al-PEX ja PE-RT toru läbimõõduga 16 või 17 mm. Igal juhul peab torul olema hapnikutõke (EVOH), sest muidu korrodeerub katel ja süsteemi tekib muda. PEX-a on kõige painduvam, PEX-Al-PEX hoiab kuju ja sobib kuivale paigaldusele Kalamaja puitmajades, PE-RT on madala temperatuuri süsteemis soodne ja piisav valik. Ühe ringi pikkus ei tohiks ületada 80–100 meetrit.
-
Kas korterisse võib paigaldada vesipõrandakütte?
Korterisse saab paigaldada vesipõrandakütte, kuid kaugküttepüstikuga ühendamiseks on vaja korteriühistu kirjalikku nõusolekut ja enamasti ka projekti. Lasnamäe ja Mustamäe paneelmajade ühetorusüsteem ei talu lubamatuid ühendusi, sest see häirib naabrite kütet. Tihti on korteris mõistlikum valida vannitoa jaoks eraldi lahendus või kuiv paigaldus väikese kõrgusega. Enne töö algust vaatame üle püstiku, põranda kõrguse ja ühistu tingimused.
-
Kui kaua peab tasanduskiht enne kütmist kuivama?
Tsement-liivtasanduse puhul alustatakse esimest kütmist tavaliselt 21–28 päeva pärast valu. Kütte temperatuur on alguses 25 °C ja seda tõstetakse umbes 5 °C päevas kuni töötemperatuurini. Liiga kiire kuumutamine tekitab tasanduskihti pragusid. Enne parketi või vinüüli paigaldust mõõdame aluspinna niiskust, sest puitkate vajab kuiva alust; Pirita objektil ootasime enne parketti kuus nädalat. Anhüdriitsegu kuivab kiiremini, kuid nõuab rohkem tähelepanu niiskusele.
-
Mitu ringi tuleb kollektorile?
Ringide arv sõltub ruumide arvust ja pindalast. Üks ring katab umbes 10–15 m² ja iga ruum saab vähemalt oma ringi, et termostaat saaks seda eraldi juhtida. Kolmetoalises korteris on tavaliselt 4–6 ringi, 120 m² eramajas 8–12 ringi; Nõmme objektil tuli 118 m² peale 10 ringi. Kollektor valitakse nii, et sellel oleks iga ringi jaoks vooluhulgamõõtur ja tagasivoolul koht ajamile. Varu üks ring tulevikuks on mõistlik.
-
Mida teha, kui põrandaküte lekib?
Kui märkad survelangust alla 1 bar või niisket laiku põrandal, sulge kollektori pealevoolu ja tagasivoolu ventiilid ning lülita välja katel või soojuspump. Seejärel kutsu küttesüsteemi avariibrigaad; Tallinnas ja Harjumaal töötame iga päev 07:00–24:00. Esimene samm on lekke peatamine, järgmisena otsitakse lekkekoht termokaamera abil ilma kogu põrandat lammutamata. Kui tasanduskiht on märg, tuleb arvestada kuivatamisega enne põrandakatte taastamist.
-
Kas vesipõrandaküte sobib koos soojuspumbaga?
Jah, see on üks parimaid kombinatsioone. Põrandaküte töötab pealevoolu temperatuuril 35–45 °C ning soojuspumba kasutegur on madalal temperatuuril kõrgem kui radiaatorite 55–70 °C juures. Oluline on õige torusamm: väiksem samm võimaldab madalamat temperatuuri. Kui samas süsteemis on ka radiaatorid, nagu paljudes Kristiine ja Nõmme vanemates majades, on vaja segamissõlme, et põrand ei saaks liiga kuuma vett.