Kaks korterit, sama parkett, sama paigaldaja päeva eest. Ühes on põrand aasta pärast endiselt vaikne ja sirge, teises kriuksub iga samm ja seina ääres on lahti tulnud vahe. Vahe ei ole parketis — pakk oli mõlemal sama. Vahe on selles, mida tehti enne esimese lamelli paigaldust: kas aluspõrand oli kuiv ja tasane, kas mõõdeti niiskus ja kas jäeti paisumisvahe. Allpool selgitame, kus see vahe tekib ja miks parketi kvaliteet otsustatakse aluspõrandal, mitte parketil endal.
Niiskus ja aluspõrand — 80 % parketi probleemidest algab siit
Parkett on puit, ja puit reageerib niiskusele — paisub niiskega, tõmbub kokku kuivaga. Kui parkett pannakse liiga niiskele aluspõrandale (näiteks värskele betoonile või keldrikorruse plaadile ilma niiskustõketeta), imeb puit niiskust, paisub ja kerkib seina äärtest üles. Sama oluline on tasasus: kui aluspõrand kõigub üle ±2 mm 2 meetri kohta, jääb parketi alla õõnsus, mis hakkab koormuse all kriuksuma ja klõpsliide võib aja jooksul lahti tulla.
- Niiskuse mõõtmine — enne paigaldust mõõdame aluspõranda niiskuse. Betoon peab olema piisavalt kuiv (uue valu puhul nädalaid kuni kuid), muidu ükski parkett peale ei jää.
- Tasasus ±2 mm / 2 m — kontrollime latiga, vajadusel isetasanduv segu. See tolerants on vahe vaikse ja kriuksuva põranda vahel.
- Niiskustõke — betoonile PE-kile või vastav tõke, mis hoiab maapinnaniiskuse parketist eemal. Põrandakütte peal eraldi lahendus.
- Aluskate — alusvaht või kork ujuvparketi alla summutab sammumüra ja tasandab mikrokonarused.
Aluspõranda ettevalmistus on parketitöö nähtamatu osa, mille kvaliteeti näeb alles aasta pärast. Hinnapakkumises näitame ettevalmistuse eraldi reana — kui pakkuja annab ainult „paigalduse m²-hinna" ilma aluspõranda ja niiskuse mainimiseta, küsi enne lepingut, kuidas niiskust mõõdetakse ja aluspõrandat tasandatakse. See vastus eristab tõsise tegija sellest, kes laob parketi otse ebatasasele alusele.
Ujuv vs liimitav — kus kumba kasutada
Kaks põhilist paigaldusviisi lahendavad eri ülesandeid. Ujuvparkett „hõljub" aluskattel ja lamellid klõpsuvad omavahel kokku — kiire, puhas, soodne ja hiljem osaliselt vahetatav. Liimitav parkett liimitakse otse aluspõrandale — vaiksem, stabiilsem, ei „kõnni" ja talub paremini temperatuuri- ja niiskuskõikumist. Õige valik sõltub ruumist, parketi tüübist ja sellest, kas all on põrandaküte.
- Ujuv — enamik elutubasid, magamistube, korterid ilma põrandakütteta. Kiire paigaldus, madalam hind (alates 10 €/m²), kerge hiljem üksiklamell vahetada.
- Liimitav — põrandakütte peal, suured ja laiad lauad, suure koormusega ruumid, kus on vaja maksimaalset stabiilsust ja vaikust. Alates 18 €/m².
- Põrandaküte — eelistame liimitavat või küttega ühilduvat lamellparketti; massiivparkett liigub kütte all rohkem ja vajab erikäsitlust.
- Müra — liimitav põrand on vaiksem; ujuva all summutab müra aluskate, kuid täielikult vaikset tulemust annab liim.
Mõõtmisel vaatame, kas all on põrandaküte, kui suur on ruum ja millist parketti soovid, ning soovitame viisi selle põhjal — mitte ühte „universaalset" lahendust kõigele. Mõlemad viisid on õiged omas kohas; vale viis vales kohas (näiteks ujuv suure laia laua all põrandaküttel) annab kõikuva ja kriuksuva tulemuse.
Tammeparkett, lakk vs õli — mida valida ja miks
Parketi tüüp ja viimistlus otsustavad nii ilme kui hoolduse. Massiivparkett on läbini puit, lihvitav mitu korda, pikaim eluiga; lamellparkett (insenertehniline) on stabiilsem ja sobib paremini põrandaküttele. Viimistlus jaguneb kaheks: lakk moodustab pinnale kaitsekihi (kulumiskindel, kergesti puhastatav, aga kriim on nähtav ja parandus nõuab ülelihvimist), õli imbub puitu (loomulikum ilme ja katsumine, kohatine parandus lihtne, aga vajab perioodilist hooldusõlitamist).
Massiivtammeparketti saab elueas lihvida 5–7 korda, lamelli pealmise kihi paksusest sõltuvalt 1–3 korda — see on otsene erinevus selles, mitu „uut põrandat" sama puit annab. Aitame valida tüübi ja viimistluse kasutuse järgi: õli sobib soojust ja loomulikkust hindavale koju, lakk suure koormuse ja lihtsa hoolduse soovi korral. Mustrid (sirge ladu, tellis-, kalasaba) valime ruumi ja valguse järgi.
Paigalduse detailid — paisumisvahe, suund, üleminekud
Puit „hingab" — paisub ja tõmbub aastaaegade niiskusega. Seetõttu jätame iga seina, toru ja läve äärde paisumisvahe (tüüpiliselt 8–12 mm), mille katavad hiljem liistud või üleminekuprofiilid. Ilma selle vaheta surub paisuv parkett vastu seina ja kerkib keskelt üles („kühm"). Paigaldussuuna valime üldjuhul valgust mööda (akna poolt) — see varjab lamellide liitekohti ja annab ühtlasema pinna. Ruumide ja eri katete vahel kasutame üleminekuliiste, mis lubavad mõlemal pinnal iseseisvalt liikuda.
Need detailid on väikesed, aga otsustavad. Puuduv paisumisvahe on kõige sagedasem põhjus, miks korralikult paigaldatud parkett aasta pärast kerkib — ja seda ei saa parandada ilma servaridade lahti võtmiseta. Meie kontrollime vahe igal seinal ja näitame liistude all, et see on jäetud. Üleminekud uste ja eri ruumide vahel lahendame nii, et põrand näeks ühtne, aga saaks liikuda.
Lihvimine, taastamine ja hooldus — uus põrand ilma vahetuseta
Vana, kriimustatud või tuhmunud parkett ei vaja sageli vahetust, vaid taastamist. Lihvimine eemaldab vana viimistluse ja pealmise kulunud kihi, pahteldus täidab vuugid ja praod, seejärel kanname uue lak{i} või õli. Tulemus on praktiliselt uus põrand murdosa hinnaga võrreldes vahetusega — eeldusel, et lamelli paksust on lihvimiseks veel järel. Hindame selle kohapeal: läbi kulunud või veekahjustatud lamell tuleb siiski vahetada.
Igapäevane hooldus sõltub viimistlusest. Lakitud põrand: kuiv koristus ja kergelt niiske lapp, väldi liigvett. Õlitatud põrand: spetsiaalne hooldusvahend ja perioodiline hooldusõlitamine (2–3 aasta tagant suure koormuse korral), mis hoiab pinda värskena. Anname üleandmisel täpsed juhised valitud viimistlusele. Garantii ajal katame paigaldusvead — kriuksu valest alusest, lahtituleku, puuduva paisumisvahe — tasuta; loomulik kulumine ja niiskuskahjustus väljastpoolt (uputus, lekkinud toru) garantii alla ei kuulu, aga ka neid saame lokaalselt parandada.
