Iga eramaja ilma linnakanalisatsioonita peab oma reovee ise ära lahendama — see ei ole valik, vaid veeseaduse nõue. Reovett ei tohi juhtida otse pinnasesse filtreerimata. Valesti valitud või paigaldatud süsteem annab end teada alles aastate pärast: lõhn hoovis, vajunud muru mahuti kohal või ummistunud imbväljak. Allpool selgitame, kuidas valida õige süsteem ja mida paigaldus tegelikult sisaldab.
Septik, biopuhasti või kogumismahuti — valiku teeb pinnas
Kõige kallim viga septiku juures on vale süsteemi valik. Liivpinnas imab vett hästi ja septik koos imbväljakuga on odavaim lahendus. Savi ei imbu praktiliselt üldse — sinna paigaldatud imbväljak ummistub aastaga ja raha on visatud kaevu. Kõrge põhjavee korral täitub mahuti altpoolt ja süsteem töötab tagurpidi. Seetõttu alustame alati perk-testist: 50 cm proovisüvend näitab, kui kiiresti vesi pinnasesse imbub, ja see number määrab nii lahenduse kui imbväljaku pikkuse.
- Liivpinnas ja madal põhjavesi — septik imbväljakuga, odavaim variant.
- Savipinnas või kõrge põhjavesi — biopuhasti või kogumismahuti.
- Krunt alla 1500 m² — imbväljak ei pruugi ära mahtuda, biopuhasti on sageli ainus variant.
- Vähekasutusega suvila — kogumismahuti ja perioodiline autoveotühjendus.
Biopuhasti puhastab reovee aktiivmuda abil üle 95-protsendiliselt — väljundvee on nii puhas, et selle võib juhtida immutuskaevu või sademeveesüsteemi. Hind on 2–3 korda kõrgem kui septikul, kuid savisel või väikesel krundil on see sageli ainus seadusega kooskõlas olev lahendus. Kogumismahuti ei puhasta midagi — see kogub reovee kokku ja auto viib selle ära. Lihtne, töökindel, kuid iga tühjenduskord maksab.
Imbväljak — süsteemi kõige alahinnatum osa
Septik on vaid settemahuti — tegelik puhastus toimub imbväljakul, kus reovesi filtreerub kruusakihi ja pinnase kaudu. Imbväljak koosneb geotekstiilist, kruusavoodist ja perforeeritud torudest, mis jaotavad vee ühtlaselt suurel pinnal. Toru kalle peab olema täpne: liiga väike kalle jätab vee seisma, liiga suur kalle juhib kogu vee väljaku lõppu ja ülejäänud pind jääb kasutamata.
Imbväljaku eluiga sõltub otseselt hooldusest. Kui mahutit tühjendatakse graafiku järgi ja kanalisatsiooni ei lase rasva ega tugevaid kemikaale, peab korralik imbväljak 20–30 aastat. Ummistunud imbväljaku taastamine tähendab praktikas uue ehitamist — seepärast on odavam hooldada kui vahetada. Paigaldame soovi korral ka rasvapüüduse, mis pikendab väljaku eluiga märgatavalt.
Veeseadus, Keskkonnaamet ja kooskõlastused
Eesti veeseadus keelab reovee juhtimise pinnasesse ilma puhastuseta. Praktikas tähendab see: septik või biopuhasti peab olema projekteeritud ja tehtud teatavaks Keskkonnaametile, imbväljak peab jääma vähemalt 10 m kaugusele joogiveepuurkaevust ja 5 m kaugusele naaberkinnistu piirist. Kui 5 m nõue ei täitu, on vaja naabri kirjalikku nõusolekut. Kaeveluba taotletakse kohalikust omavalitsusest.
Kogu paberimäärimise korraldame tellija eest: teavituse Keskkonnaametile, vajadusel naabri nõusoleku, KOV kaeveloa ja lõplikud üleandmisedokumendid. Tellija allkirjastab valmis dokumendid. Nõuetele mittevastavat süsteemi me ei paigalda — trahv ja ümberehitus käivad tellija, mitte meie kanda, ja aus vastus enne tööd on odavam kui hiljem.
Paigaldus samm-sammult ja tähtajad
Tüüpiline septiku ja imbväljaku paigaldus võtab 3–5 tööpäeva pärast kooskõlastuste lõppu. Kaevame mahuti ja väljaku süvendid, valmistame aluse, langetame mahuti ekskavaatoriga, ühendame majalt tuleva toru kaldega, ehitame imbväljaku ja täidame kihiti tagasi. Biopuhasti koos elektriühendusega võtab 4–7 tööpäeva.
Enne tagasitäitmist teeme torule survekatse ja kontrollime süsteemi tööd veega. Üleandmispaketti kuuluvad fotoraport, mahuti ja väljaku asukoha andmed (oluline hilisemate tööde ja tühjenduse jaoks) ning kirjalik garantiileping 3 aastaks. Näitame kohapeal ära, kus asuvad kaevud ja kuidas süsteemi hooldada — enamik rikkeid algab hooldamata jätmisest.
Hooldus ja tühjendus — kuidas süsteem aastakümneid peab
Septik vajab tühjendamist tavaliselt 1–2 korda aastas. 4-liikmelise leibkonna 2 m³ mahuti täitub 6–8 kuuga. Tühjenduse vahelejätmine tähendab, et sete voolab imbväljakule ja ummistab selle — see on kõige sagedasem süsteemi surmapõhjus. Üks tühjenduskord maksab Harjumaal 80–150 €, uus imbväljak aga tuhandeid.
Kanalisatsiooni ei tohi lasta rasva, ülejäänud toitu, tugevaid happeid ega suuri koguseid kloori — need tapavad bakterid, mis reovett lagundavad. Biopuhasti vajab lisaks kompressori ja puhastuselementide perioodilist kontrolli. Pakume hoolduslepinguid nii eramajadele kui ühistutele: tühjendusgraafik, aastane ülevaatus ja garantii säilimine.
