Välitrassid on hoone elusöötmed — neid ei näe, aga iga päev neid kasutatakse. Vale materjal, vale kalle või hooletu tagasitäide ei anna märku esimesel aastal, vaid viiendal: vajunud sissesõit trassi kohal, külmunud veetoru jaanuari keskel või kanalisatsioon, mis voolab vales suunas. Me paigaldame trassid nii, et neid ei pea 50 aasta jooksul uuesti avama. Allpool selgitame, mis teeb vahe korralikul ja kiirustaval trassil.
PE-HD — miks me muud joogiveetoru ei paigalda
Vana PVC toru praguneb 15–20 aastaga ja vask on kallis ning ebaühtlaste küljsaadustega. PE-HD (kõrgtihe polüetüleen) on tänapäeva Eesti joogiveetorustiku standard: survekindlus 16 bar, tootjagarantii 50+ aastat, ei roosteta ega korrodeeru ja talub külmumist purunemata. Kasutame Wavini, Pipelife'i ja Aliaxise torusid — tootjad, kelle garantii tähendab midagi ka 30 aasta pärast.
- Survekindlus 16 bar — talub linnavõrgu survepiike varuga.
- Tootjagarantii 50+ aastat joogiveetorudele.
- Ei roosteta ega korrodeeru — vesi jääb puhtaks kogu elueaks.
- Elastne — talub pinnase liikumist ja külmumist purunemata.
PE-HD torud ühendame elektrosulatuskeevitusega: muhv sulatab toruotsad ühte terviklikuks konstruktsiooniks, mis ei leki isegi pinnase liikumisel. Keevitust teevad kvalifitseeritud keevitajad ja iga õmblus protokollitakse — kui 20 aasta pärast tekib küsimus, on õmbluse andmed alles. See on vahe, mis eristab trassi, mis peab 50 aastat, trassist, mis tuleb 10 aasta pärast välja kaevata.
Külmumispiir, kalle ja liivavoodi — kolm reeglit, mis otsustavad trassi saatuse
Harjumaal külmub pinnas talvel umbes 1,2 m sügavuseni — veetrass ja kanalisatsioon peavad olema allpool seda piiri. Kanalisatsioonitoru vajab ühtlast 2–3-protsendilist kalde: väiksem kalle jätab reovee seisma, suurem jätab tahked osakesed toru põhja. Toru alla teeme 100 mm liiva- või kruusavoodi, et kivid ja rändrahnud ei suruks toru kesta läbi.
Tagasitäide on pool kvaliteeti: täidame trassi sobiva pinnasega kihtide kaupa ja tihendame iga kihi. Tihendamata täide vajub aastatega ja jätab trassi kohale lohu — sissesõidul või murul on see näha esimese kevadega. Suuri kive täitesse ei lase, sest need suruvad toru kesta sisse ja tekitavad lekkepaiga.
Liitumispunkt — linnavõrk kinnistule ilma bürokraatiata
Liitumispunkt on koht, kus kinnistu ühendub linna vee- või kanalisatsioonivõrguga. Selle rajamine nõuab tehnilisi tingimusi võrguomanikult (Tallinna Vesi, ASTOR, Saku Vesi), projekti koostamist ja kooskõlastamist, kaeveluba kohalikust omavalitsusest ning lõpuks teostusjoonise esitamist võrguomanikule. Protsess võtab tavaliselt 3–6 nädalat.
Meil on pikaajaline kogemus Tallinna Vee, Harju Vee ja Saku Vee liitumispunktide rajamisel. Korraldame kogu ahela tellija eest: taotlused, projekt, load, kaevetööd, liitumine ja survekatse. Tellija ei pea asutuste vahel ringi käima — saab ühe kontaktisiku ja ühe fikseeritud pakkumise.
Survekatse ja teostusjoonis — paber, mis tõestab kvaliteeti
Enne tagasitäitmist teeme veetrassile 10–16 bar survekatse: torustik pannakse rõhu alla ja mõõdetakse, kas rõhk püsib. Kui rõhk langeb, on kusagil leke ja see tuleb leida enne, kui trass maa alla jääb. Katseprotokoll läheb tellijale — see on tõestus, et trass oli üleandmisel terve, ja alus garantiile.
Üleandmispaketti kuulub ka teostusjoonis koordinaatidega: täpne joonis, kus trassid, kaevud ja liitumispunkt asuvad. Kümne aasta pärast, kui krundile tehakse terrassi või uut garaaži, on see joonis hindamatu — ekskavaatori juht teab täpselt, kuhu kauha ajada ei tohi. Ilma jooniseta trassi otsimine tähendab katsetusi ja parandustöid.
Sademevesi ja drenaaž — vesi tuleb suunata, mitte taluda
Sademevesi on krundi suurim alahinnatud probleem: katusevesi ja sulavesi, millel pole kuhugi minna, seisab vundamendi ääres ja imendub seina. Rajame sademevee kogujaid, liivapüütureid, immutuskaevusid ja separaatoreid ning ühendame süsteemi linnavõrgu sademeveekanalisatsiooniga või juhime vee krundil imbuma — olenevalt pinnasest ja võrgu võimalustest.
Drenaaž vundamendi ümber hoiab keldris kuivana: drenaažitoru kruusavoodis ja geotekstiilis kogub põhjavee ning juhib selle kontrollkaevude kaudu eemale. Drenaaž on kõige mõistlikum teha koos trasside ehitusega, kui tehnika on juba objektil — eraldi tellimine maksab transporidi ja seadistuse topelt. Hinnapakkumises näitame mõlemat varianti, et valik oleks teadlik.
