Mustamäe 1960. aastate viiekorruselises paneelmajas helistab korteriomanik ja küsib, kes peab vahetama köögis vahelae juures roostetanud gaasitoru. Sama küsimust kuuleme oma 13 tööaasta jooksul Tallinnas ja Harjumaal igal sügisel, kui ühistud auditi järel eelarvet koostavad. Vastutus jaguneb kolmeks. Jaotusvõrgu ettevõte Gaasivõrk AS vastutab torustiku eest kuni liitumispunktini, mis on tavaliselt maja peasulgeseade. Maja sees olevad püstikud, magistraaltorud ja keldritorustik on korteriühistu ühisomand ja nende vahetuse otsustab KÜ. Korteri sulgeseadmest pliidi või gaasikatlani kulgev toru on üldjuhul korteriomaniku vastutusel.
Iga töö gaasitorustikul on majandustegevuse registris (MTR) registreeritud ettevõtte töö. See kehtib nii ühe lõigu kui ka terve püstiku vahetuse kohta. Töö lõpeb survekatse ja teostusdokumentatsiooniga.
Kui tunned praegu gaasilõhna, ära loe edasi. Sulge korteri gaasikraan, ava aknad, ära puuduta lüliteid, lahku ruumist ja helista numbril 112.
Kolm vastutusala: Gaasivõrk, korteriühistu ja korteriomanik
Kui me Tallinnas uue maja gaasitrassi üle vaatame, joonistame esimese asjana paberile neli punkti: peakraan, püstik, korteri kraan ja seade. Iga punkti juurde kirjutame, kes selle eest vastutab. See paber hoiab ära enamiku hilisematest vaidlustest ühistu ja korteriomanike vahel.
Kus lõpeb jaotusvõrgu ettevõtte vastutus
Gaasivõrk AS haldab Eestis umbes 1537 km jaotustorustikku. Ettevõte vastutab võrgu eest kuni liitumispunktini. Tavaliselt on see maja peasulgeseade fassaadil või keldris, kuid täpne piir on kirjas liitumislepingus. Kõik, mis jääb tänava poolele, on võrguettevõtte hooldada ja vahetada. Kui leke on enne peakraani, ei saa ühistu ega korteriomanik ise midagi tellida. Sellisel juhul tuleb kohe teavitada jaotusvõrgu avariiteenistust.
Mis kuulub KÜ ühisomandisse
Peakraanist edasi algab korteriühistu ala. Sinna kuuluvad keldri magistraaltorud, püstikud trepikojas või köökides ning harud kuni korteri sulgeseadmeni. Nende hooldus, audit ja vahetus on KÜ juhatuse kohustus. Lasnamäel ja Mustamäel on meil olnud objekte, kus korteriomanik oli oma raha eest püstikulõigu ära vahetanud. Hiljem selgus, et see ei olnud tema vastutusala ja töö polnud ka dokumenteeritud. Ühistu pidi lõigu uuesti üle kontrollima laskma.
Mis on korteriomaniku vastutusel
Korteri sulgeseadmest kuni gaasipliidi või gaasikatlani kulgev torustik on üldjuhul korteriomaniku vastutusel. Sinna kuuluvad ka ühendusvoolik ja seadme ühendus. Täpne piir tuleb siiski kontrollida KÜ põhikirjast ja liitumislepingust, sest vanemates ühistutes on see mõnikord teisiti kokku lepitud. Kui vahetad pliiti või katelt, tasub meie gaasiseadmete paigaldus tellida samaks päevaks, mil korteriharu üle vaadatakse. Nii tuleb meister kohale üks kord. Pliiti ega katelt me ei remondi. Kui seade on kulunud, vahetame selle välja.
Mida ütleb Eesti seadus gaasipaigaldise kohta
Gaasitöö ei ole torutöö, mida saab teha tavaline santehnik. Selles on Eesti õigus üheselt selge ja kindlustusfirmad kontrollivad seda kahju korral väga hoolikalt. Oleme oma tööaastate jooksul näinud mitut Tallinna juhtumit, kus omanik jäi hüvitisest ilma, sest gaasiühenduse oli teinud registreerimata isik.
Ehitusseadustik ja gaasipaigaldis
Ehitusseadustik (EhS) käsitleb gaasipaigaldist eraldi tehnosüsteemina. Paigaldise omanik vastutab, et paigaldis oleks ohutu ja nõuetele vastav. Kortermajas on ühistrassi omanik korteriühistu ja korteriharu omanik korteriomanik. Maagaasiseadus reguleerib omakorda jaotusvõrgu ettevõtte kohustusi kuni liitumispunktini. Need kaks seadust koos määravad, kelle poole mingi probleemiga pöörduda.
Kes tohib gaasitöid teha
Gaasitöid tohib teha ainult MTR-is registreeritud ettevõte, kellel on pädev gaasitööde vastutav spetsialist. Registreeringut saab igaüks kontrollida majandustegevuse registri avalikus otsingus. Enne lepingu sõlmimist küsi ettevõttelt registrikoodi ja vastutava spetsialisti nime. Meie registrikood on 16894703 ja sama küsimuse esitame ise igale alltöövõtjale. Isehakanud meistri töö võib tuua kaasa kindlustuse keeldumise ja jätta paigaldise dokumentideta.
Perioodiline audit ja TTJA
Kortermaja gaasipaigaldisel peab olema kehtiv audit. Auditi tähtaja ja nõuded leiab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) juhenditest. Pärast torude vahetust koostatakse survekatse protokoll ja teostusdokumentatsioon. Ilma nendeta ei tohi paigaldist kasutusele võtta. Need paberid annavad juhatusele ainsa tõendi, et töö on nõuetekohaselt tehtud.
Tallinna kortermajad: kus vana gaasitrass on kõige suurem risk
Tallinna vanim gaasitorustik ei asu tingimata vanimates majades. Suurim risk on seal, kus torusid ei ole ehitusajast saadik puudutatud ja kus kelder on niiske. Oleme seda näinud kõigis allpool nimetatud piirkondades.
Mustamäe ja Õismäe 1960.–70. aastate paneelmajad
Paljudes 50–60 aasta vanustes Mustamäe ja Õismäe majades, näiteks Mustamäe 1-464 seeria viiekorruselistes, on gaasipüstikud ehitusaegsed. Korrosioon on kõige tugevam seal, kus toru läbib vahelage. Seal püsib niiskus, mis tuleb vannitoast või ülemise naabri lekkest, ja toru on krohvi või hülsi all peidus. Väljast paistab värvitud toru korras, aga läbiviigu kohal võib seinapaksus olla tugevasti kahanenud. Seetõttu kontrollime ülevaatusel alati ka läbiviike, mitte ainult nähtavaid lõike.
Lasnamäe 1980. aastate seeriamajad
Lasnamäe majades on gaasipliidid sageli asendatud elektripliitidega. Alles jäänud harud ja korkimata otsad on risk, mille peab likvideerima pädev ettevõte. Oleme Lasnamäel leidnud mööbli taha jäänud harusid, mille ainus kaitse oli 30 aastat vana kraan. Kui elektripliidi paigaldus on plaanis, tasub gaasiharu likvideerimine teha samal ajal ja anda dokumendid ühistule.
Kesklinna ja Kalamaja puitmajad
Kalamaja ja Kassisaba puitmajades on gaasitorud sageli pinnapealsed. Hilisemate ümberehituste tõttu kulgeb trass tihti ebaloogiliselt, läbi mitme toa ja kapi. Puitmajas on iga läbiviik seinast ka tuleohutuse küsimus, seega tuleb uue trassi joonis enne tööd ühistuga kooskõlastada.
Tallinna niiske mereline kliima ja külm kelder kiirendavad keldritorustiku välise korrosiooni teket. Kõige rohkem on seda Põhja-Tallinnas ja Pirital, mere lähedal.
Mida teha, kui tunned gaasilõhna või trass on halvas seisus
Kui meile helistatakse gaasilõhna pärast, ütleme alati esimesena: helistage numbril 112. Meie ülevaatus tuleb alles pärast seda, kui päästeteenistus on ohu kõrvaldanud.
Kohe tehtavad sammud
Sulge korteri gaasikraan. Ära lülita elektrit sisse ega välja, ära vajuta uksekella ja ära kasuta lahtist tuld. Ava aknad ja uksed, lahku ruumist ning helista numbril 112. Kui lõhn on trepikojas, hoiata naabreid koputades, mitte kella helistades.
Kellele helistada
Kui leke on enne korteri kraani või ühistrassil, teavita kohe KÜ juhatust ja jaotusvõrgu ettevõtte avariiteenistust. Korteri sees kraanist seadmeni jääva lõigu puhul helista pärast ohu kõrvaldamist registreeritud gaasiettevõttele. Kui ühistu juhatus ei vasta, jäta kirjalik teade. Mustamäel oleme näinud, kuidas see hiljem kindlustuse vaidluses määravaks sai.
Mida mitte teha
Ära proovi liitekohti ise pingutada, tihendada ega teibiga katta. Gaasitorustiku töö on alati pädeva ettevõtte töö. Pärast ohu kõrvaldamist tellitakse ülevaatus. See näitab, kas piisab ühe lõigu vahetusest või tuleb vahetada kogu püstik.
Gaasitrassi vahetus samm-sammult: otsusest kasutusloani
Kui ühistu on otsustanud püstikud vahetada, kulgeb töö meie objektidel alati samas järjekorras. Mustamäe ja Lasnamäe majades on see aidanud gaasivaba aja hoida lühikese ja elanike kaebused minimaalsed. Ühistutele teeme gaasitööd Tallinnas ülevaatusest kuni dokumentide üleandmiseni.
KÜ üldkoosoleku otsus ja eelarve
Püstikute vahetuse otsustab KÜ üldkoosolek. Kulud jagatakse kaasomandi osade järgi, kui põhikiri ei sätesta teisiti. Juhatusel tasub koosolekule kaasa võtta ülevaatuse akt ja kirjalik pakkumine. Siis on omanikel konkreetne alus otsustamiseks. Kui auditis on puudus juba kirjas, on tähtaeg sageli lühike ja otsust ei saa järgmisse aastasse lükata.
Projekt, tööd ja survekatse
Tüüpiline järjekord on selline: ülevaatus, projekt või tööjoonis, gaasi väljalülitamine, torude vahetus, survekatse, teostusdokumentatsioon ja taaskäivitus. Ühendusteks kasutatakse keevitust või gaasi jaoks sertifitseeritud pressliitmikke, näiteks Viega Profipress G süsteemi kollase märgisega liitmikke. Liitmiku tüübi valime vastavalt trassile ja kirjutame selle teostusdokumentatsiooni. Materjali ostab klient või ostame selle poest kliendi arvel.
Korteri sees saab torude vahetuse ühendada vannitoa remondi või korteri remondiga, et seinu ei peaks kaks korda avama. Kui köögis või vannitoas on samal ajal plaanis veetorude vahetus, tasub kutsuda ka meie Torumees Tallinnas, et mõlemad tööd mahuksid samasse graafikusse.
Ajakava ja orienteeruvad hinnad
Ühe püstiku vahetus viiekorruselises majas võtab orienteeruvalt 1–3 tööpäeva. Korterid on tavaliselt gaasita 1–2 päeva. Töötasu sõltub korruste arvust, trassi pikkusest ja ligipääsust korteritele. Täpse hinna saame öelda alles objektil tehtud ülevaatuse põhjal.
Meie väljakutse koos sõidu ja ülevaatusega maksab Tallinnas tööpäeviti kell 07–17 alates 35 €, õhtuti kell 17–24 alates 50 €, laupäeval ja pühapäeval alates 70 € ning riigipühadel alates 120 €. Kui objekt asub Tallinnast kaugemal kui 20 km, lisandub 1 €/km, hind kokkuleppel. Töö hind on kokkuleppel. Selle ütleme pärast ülevaatust ja fikseerime enne töö algust.
Kuidas valida gaasipaigaldaja Tallinnas
Ühistu juhatus saab meilt sageli küsimuse, kuidas pakkumisi omavahel võrrelda. Me soovitame kontrollida nelja asja. Neid samu asju võib ja tuleb küsida ka meilt.
Kontrollnimekiri enne lepingut
Kõigepealt kontrolli ettevõtte registreeringut MTR-is ja küsi vastutava spetsialisti kutsetunnistust. Teiseks nõua kirjalikku pakkumist, kus töö ulatus, survekatse ja dokumentatsioon on eraldi välja toodud. Kui pakkumises survekatset ei ole, pole see odavam pakkumine, vaid poolik töö.
Kolmandaks küsi näiteid samatüübilistest Tallinna majadest, näiteks Mustamäe paneelmajadest või Lasnamäe seeriamajadest. Neljandaks lepi kokku, kes teavitab elanikke gaasi väljalülitamisest ja kui pikk on katkestus. Meie objektidel paneme teate trepikotta vähemalt mõni päev ette, et pered saaksid toiduvalmistamise ja sooja vee ajutiselt muul viisil korraldada.
Vastused küsimustele, mida meilt iga päev küsitakse
-
Kes maksab gaasipüstiku vahetuse eest kortermajas?
Gaasipüstik on üldjuhul korteriühistu ühisomand. Vahetuse otsustab üldkoosolek ja kulud jagatakse korteriomanike vahel kaasomandi osade järgi, kui põhikirjas pole sätestatud teisiti. Korteriomanik maksab üldjuhul ainult selle torustiku eest, mis jääb korteri sulgeseadmest seadmeni. Enne otsust tasub üle vaadata KÜ põhikiri ja Gaasivõrguga sõlmitud liitumisleping, sest seal on vastutuse piir täpselt kirjas. Mustamäe vanemates ühistutes oleme leidnud ka erikokkuleppeid.
-
Kas gaasitrassi tohib ise vahetada?
Ei tohi. Gaasitöid tohib teha ainult majandustegevuse registris registreeritud ettevõte, kellel on pädev vastutav spetsialist. Isetehtud töö on ohtlik ja rikub ehitusseadustiku nõudeid. Lisaks võib kindlustus kahju korral hüvitamisest keelduda. Omanik tohib ohuolukorras sulgeda gaasikraani ja tellida ülevaatuse. Torude lahtivõtmine, ühendamine ja survekatse jäävad aga pädeva gaasipaigaldaja tööks, olgu maja Lasnamäel või Kalamajas.
-
Mida teha, kui trepikojas on tunda gaasilõhna?
Ära vajuta lülitit ega uksekella ja ära kasuta lahtist tuld. Ava võimaluse korral aknad ja uksed ning lahku hoonest. Seejärel helista hädaabinumbril 112. Teavita ka KÜ juhatust ja jaotusvõrgu avariiteenistust. Kui päästeteenistus on ohu kõrvaldanud, tuleb tellida ülevaatus. Selle põhjal otsustatakse, kas vahetada tuleb ainult kahjustatud lõik või kogu püstik. Mustamäe paneelmajades on leke sageli just vahelae läbiviigus.
-
Kui tihti tuleb kortermaja gaasipaigaldist kontrollida?
Kortermaja gaasipaigaldisel peab olema kehtiv audit. Selle tähtaja ja ulatuse sätestavad ehitusseadustik ja selle alusel antud nõuded. Kehtiva korra leiab TTJA kodulehelt. Auditi korraldab paigaldise omanik, ühistrassi puhul seega korteriühistu. Auditi käigus leitud puudused tuleb kõrvaldada määratud aja jooksul. Tallinna vanemates majades tähendab see sageli roostes torulõikude, vananenud sulgeseadmete või kasutuseta harude vahetust või likvideerimist.
-
Kui kaua on korterid gaasita, kui püstikut vahetatakse?
Tüüpilises viiekorruselises Tallinna paneelmajas on ühe püstiku vahetusel gaas väljas orienteeruvalt 1–2 päeva. Kogu töö koos ettevalmistuse, survekatse ja dokumentatsiooniga võtab umbes 1–3 tööpäeva. Aeg sõltub ligipääsust korteritele, vahelagede läbiviikudest ja sellest, kas trass on seina sees või pinnapealne. Kalamaja puitmajades võtab töö tihti kauem, sest trass on ebaloogiline. Elanikke teavitatakse ette, et nad saaksid toiduvalmistamise ja sooja vee ajutiselt muul viisil korraldada.
-
Kas gaasipliidi asendamisel elektripliidiga tuleb gaasitoru likvideerida?
Jah. Kasutuseta jäänud gaasiharu tuleb nõuetekohaselt sulgeda või likvideerida ning see töö tuleb dokumenteerida. Lahtine või ainult kraaniga suletud ots on ohuallikas. Seda leidub sageli Lasnamäe ja Mustamäe korterites, kus pliit on aastaid tagasi vahetatud. Töö teeb pädev gaasiettevõte. KÜ-d tuleb muudatusest teavitada, sest see mõjutab maja gaasipaigaldise dokumentatsiooni ja järgmist auditit.